Vatikani linna lipp: tähendus ja värvid

Vatikan on väike olek, mis asub Itaalia maapinnal, tema pealinnas teine sõna – Rooma. Vatikan on religioosne riik, teine sõna poliitika ja seaduse ja korra kohta on ainult religioon. Vatikani individuaalseks ja vabaks osariigiks sai 7. juuni 1929.

Nii et Vatikani moodne lipp näeb välja:

Vatikani ajaloolipp

Vatikani ametlik lipp ilmus Itaaliast pärit ametliku filiaali ajal. Kuid teel moodustati seda, mida me teame Püha Vaata riigi märki, juba ammu enne 1929. aastat. Algsel ajal tundus Vatikani lipp lihtsal kujul meile 1825. aastal. Sel ajal oli see riie, mis oli Kesk- ja Põhja -Itaalia maapinnal asuva piirkonna ametlik märk, mida juhtis Phap.

See lõuend oli paavsti piirkonna lipu modifikatsioon aastatel 1808–1870 ja lipp, mida Vatikan kasutas oma ostulaevadel aastatel 1803–1825. See kujutas ette ruudukujulist riiet, mis oli vertikaalselt võrdseteks osadeks. Vasak külg oli värvitud kuldkollasesse Kohlerisse ja parempoolne oli sada protsenti valge, keskuses asuva riigi vapp oli. Lipp tunnistati Vatikani märgiks kuni 1870. aastani, kui paavstlik piirkond ametlikult lõpetas eksisteerimiseni.

Enne kahekümnenda sajandi algust jäi Vatikani positsioon teadmata. 20. sajandi 20ndate aastate teisel poolel olid ametlikult suletud Laterani kokkulepped, mis aitasid Itaalias usuvalitsust luua nende heraldiliste märkidega, mis jäävad tänapäevani pidevaks.

Ajaloolaste poolt äratuntav kõige 1. paavstlik lipp näis olevat XII sajandi alguses. Siis oli see punane riie, mille keskel oli suur valge ristik, ületas ruudu 1. servast teise.

Kirjeldus

Vatikani lipp erineb paljude teise osariigi lippudest, mille abil on laitmatu ruudukujuline riie, mis on jagatud kaheks võrdseks vertikaalseks osaks. Vasakpoolne pole halb hea pool lõuendist, mis asub sõidu lähedal, sellel on kuldne kollane varjund. Õige pole halb hea pool, millel on valge värv.

Religioosse riigi lipu paremal küljel asub Vatikani embleemi pilt. Kipp asub paneeli üla- ja alumistest servadest monotoonsel kaugusel.

Karv voldib neljast osast välja:

• Keskel – kaks klahvi risti täisnurga all. Mõnda neist on kujutatud kuldvärviga. Perimeetri ümber on võti kaunistatud hõbedaste sisenditega. 2. võti kujutab hõbedast värvi. Selle perimeetril, seda arvestamata, on väikeste kuldsete värvide lisamine;
• Mõlemad võtmed on ühendatud pika punase nööriga, mida kroonitakse külgedel väikeste tuttidega;
• Klahvide ja nööri kohal on paavst Tiara.

Vatikani värvide lipp

Paremal küljel on valge (hõbedane) värv ja vasak – kollane (kuldne).

Kulla ja hõbeda kombinatsioon on veel üks erinevus Saint Trooni ametliku lipu vahel teisest, kuna kahte metalli ei tohiks ühendada ühes lipus, ja mitte leida selliseid libid.

Tähendab Vatikani värvide lipp

Vatikani lipul kasutatavad värvid on mõistlik erand reeglitest. Hõbedast kuld ja värv dubleerivad riidel kujutatud klahvide värvid. Mõni neist sümboliseerib paradiisi võtit, mille omanik on püha Peetrus. 2. sümboliseerib võtit Itaalia riigi pealinnast – Rooma.

Punane nöör sümboliseerib taeva ja kiriku jõudu. Loetleti, et Kristus suutis lahendada maised küsimused oma maapealsete kuberneride vahenditele, millest said paavstid.

Paavst Tiara, mis on tõeline ja kujutatud Vatikani vapi ja lipu peal, on alati olnud paavsti jõuga tuttav, andes talle rohkem, teise sõna ise. Vatikani lipp ja embleem näitavad selle tiaara kolme krooni, mis sümboliseerib Püha Kolmainsust ja Rooma kiriku kolme olekut: kogu kristlik maailm Rooma ja vaimne valitsemine.

Paavsti Tiara välimus ei olnud alati sama tüüp ja võttis praeguse välimuse vastu alles esmalt XIV sajandil.

Kuna ei pööranud tähelepanu tõsiasjale, et selline valitsus nagu Vatikan ilmus alles alguses kahekümnendal sajandil, on selle lipul palju pikem ajalugu, nagu religioosne riik ise. Püha see võtab maastiku vaid 0.44 ruutkilomeetrit, kuid sellel on tohutu tähtsus kogu katoliku maailma jaoks.

Spetsiifiline teave Vatikani kohta